DPD Eesti tegi mullu logistikasektoris mahuka investeeringu, mille mõju ulatub kaugemale tehnoloogilisest uuendusest ning peegeldub otseselt tööefektiivsuses, kulustruktuuris ja teenuse kvaliteedis. DPD Eesti tegevjuhi Remo Kirsi sõnul seisneb robotsorteerimise suurim väärtus selles, et see võimaldab käsitleda suuremaid ja hooajalised muutuvaid mahtusid stabiilselt, ilma et oleks vaja ajutiselt palgata juurde töötajaid või teha järeleandmisi kvaliteedis.
DPD Eesti sorteerimiskeskuses hakkas mullu jaanuaris pakke sorteerima 70 robotit. Robotsorteerimise kasutuselevõtt tõstis pakiautomaatidesse suunatud pakkide sorteerimise efektiivsust ligikaudu kolmkümmend protsenti võrreldes varasema aastaga ning võimaldas mahu kasvuga toime tulla ilma tööjõukulu suurendamata.
Tipphooajal sorteerisid robotid keskmiselt 3000 pakki tunnis, mis annab ettevõttele märkimisväärse paindlikkuse hooajaliste mahtude kasvamisel. Samal ajal on oluliselt vähenenud nende tööetappide arv, kus pakke tuleb käsitsi liigutada või ümber tõsta, mis omakorda kiirendab kogu sorteerimisahelat ning vähendab ajakadu.
Remo Kirsi sõnul on investeeringu mõju on selgelt nähtav ka sorteerimiskvaliteedis. “Kui varem toimus suurem osa sorteerimisest kulleri piirkonna- või linna põhiselt ning lõpliku jaotuse pakiautomaadi järgi tegid kullerid alles viimases etapis, siis nüüd eelsorteeritakse ligikaudu 95 protsenti pakkidest juba sorteerimiskeskuses konkreetse automaadi asukoha alusel. Selle tulemusena jõuavad pakid kulleriteni eelsorteeritult ning nende tööpäevast on kadunud varasem ajamahukas lisasorteerimine.
Sorteerimisvigade osakaal oli DPD andmetel ka enne automatiseerimist väga madal, jäädes murdosa protsendi piiresse, kuid robotite kasutuselevõtuga on see sisuliselt nullini viidud, mis annab ettevõttele kindlustunde nii kulude kontrolli kui ka kliendikogemuse seisukohalt.
Kuigi investeering ei toonud kaasa uute ametikohtade loomist, muutus osade töötajate igapäevase töö sisu. Käsitsi sorteerimise asemel on fookus liikunud protsesside jälgimisele ja süsteemide toimimise tagamisele, mis võimaldab paremini kasutada olemasolevaid oskusi ning vähendada rutiinseid ja füüsiliselt koormavaid tööetappe.
Kirsi hinnangul näitas robotlahenduse käivitamine selgelt, et tehnoloogia ise ei lahenda kõiki probleeme. „Masinate paigaldamine on vaid osa teekonnast, sest sama oluline on protsesside ümberkujundamine ja töötajate rollide selgeks mõtestamine, et uus süsteem päriselt väärtust looks,“ märkis ta.
Investeeringu käigus ilmnesid ka praktilised kitsaskohad, sest kahjustatud või halvasti prinditud pakisildid võivad aeglustada robotite tööd. DPD sõnul on seejuures võtmetähtsusega eelkõige hea ja tihe koostöö klientidega, et saadetised oleksid pakendatud sobivasse pakendisse ja varustatud korrektse, robotile ja kulleri skännerile lihtsasti loetava pakisildiga. See on oluline nii pakkide sorteerimisel kui ka nende pakiautomaati toimetamisel, sest pakisildi loetavus aitab tagada saadetise sujuva ja tõrgeteta liikumise kogu tarneahelas.
Järgmise sammuna plaanib DPD robotsorteerimise süsteemi laiendada koos pakiautomaatide võrgu kasvuga ning otsib koostöös rahvusvaheliste partnerite ja arendusprojektidega võimalusi automatiseerida ka pakkide robotitele asetamise etappi, et suurendada efektiivsust kogu sorteerimisahelas.
DPD Eesti investeeringu puhul on Remo Kirsi sõnul tegemist logistikasektoris tulevikusuunda näitava investeeringuga. “Robotitega ei omandanud me üksnes uut tehnoloogiat vaid muutsime ärimudelit nõnda, et see võimaldaks meil kasvada ja hoida kulud kontrolli all ning pakkuda ühtlast teenusekvaliteeti kogu aasta vältel,” ütles Kirss.
