Balti ettevõtjate kindlustunne on taas tõusuteel, kuid riigiti on näha olulisi erinevusi, selgus värskest SEB uuringust. Kui Leedu ettevõtjad on selgelt kõige optimistlikumad ning Läti ettevõtjate puhul paistab silma stabiilne kasv, torkavad Eesti ettevõtjad silma kui kõige ettevaatlikumad ja rohkem koduturule keskenduvamad.
SEB värske Baltic Business Outlook 2026 uuringu järgi, milles osales 1200 väikese- ja keskmise suurusega ettevõtet, on optimism küll kasvanud kõigis kolmes Balti riigis, kuid see väljendub erinevalt. Kui Leedus seisneb see investeerimis- ja ekspordiplaanides, siis Eestis tähendab see pigem stabiliseerumist ja koduturu hoidmist.
„Leedu ettevõtjad on täna kõige lootusrikkamad: nad soovivad Eestiga võrreldes lausa kaks korda enam eksportida ja uusi turge vallutada. Eesti ettevõtjad keskenduvad praegu pigem koduturule ja kulude optimeerimisele, samas kui Läti turg on olnud tarbijakindluse mõttes väga stabiilne,“ ütles SEB kaupmeeste makselahenduste grupijuht Heleriin Pihla.
Samas ei ole pilt üheselt konservatiivne. DPD Eesti kommertsjuhi Janek Kivimurru hinnangul on ettevõtjate seas üha enam neid, kes otsivad aktiivselt võimalusi tulude kasvatamiseks, mitte ainult kulude kärpimiseks. “Probleem seisneb pigem tasakaalu ledmises: kulude kontrolli all hoidmine on vajalik, kuid kui see muutub peamiseks fookuseks, võib see hakata pärssima kasvu. Võrdlus Leeduga toob selle kontrasti eriti selgelt esile,” sõnas ta.
Ettevõtete kindlustunde suurenemisel on üks võtmeküsimusi tarbimine. Maksuküüru kaotamine on küll suurendanud inimeste sissetulekuid, kuid see raha ei ole veel liikunud kaubandusse. Pigem kasutatakse seda kõrgete energiahindade valguses elektri- ja kütusearvete tasumiseks.
Kütuse hinnatõus mõjutab kõiki Balti riike, ent riiklikud rahanduspoliitika muudatused on erinevad ja viivad eri strateegiateni Balti riikides. Leedus lisandub lähiajal turule uut kapitali lisandumist pensionireformi kaudu. “Ettevõtjate jaoks on see võimalus investeerida ja turgu laiendada. Eestis oleme selle juba läbi teinud ja tol hetkel see tõi hüppe e-kaubanduse mahtudesse,” sõnas Pihla.
Võrreldes möödunud aasta algusega kasvas e-kaubanduse maht Eestis umbes viie protsendi võrra. Teisalt pole kadunud tarbijad hinnatundlikkus ja kaalutletult tehtud ostuotsused. Kivimurru sõnul kinnitab seda ka igapäevane kogemus. „Hinnatundlikkus on jätkuvalt väga kõrge, isegi kui e-kaubandus tervikuna kasvab. See seab kohaliku ettevõtja keerulisse olukorda, sest konkureeritakse rahvusvaheliste poodidega,” sõnas ta.
Sellises keskkonnas muutub määravaks strateegiline valik. Pihla sõnul ei ole lahendus konkurendist soodsama hinnaga toote pakkumine, vaid oma niši leidmine. “Ilu- ja moetoodete kategooriates on konkurents sedavõrd tihe, et eristumine hinnaga ei aita saavutada edu. Turuosa haaravad need ettevõtted, kes leiavad selge niši ja suudavad pakkuda piisavalt spetsiifilist toodet või teenust, millel on suur nõudlus,” sõnas Pihla.
Eesti ettevõtjad tunnetavad vajadust minna väljapoole, sest koduturg on väike ja kasvupotentsiaal piiratud. Samas takistab laienemist riskikartlikkus ja soov minna turule alles valmis tootega.„Tegelikult tuleks minna varem ja saada turult tagasisidet,“ rõhutas Pihla.
Kivimurru sõnul otsivad Eesti ettevõtted hoolimata ettevaatlikusest uusi sihtturge, kusjuures üha enam vaadatakse Poola poole. “Turg, mis varem tundus kauge ja keeruline, on muutumas logistiliselt ja hinnatasemelt realistlikuks sihtkohaks, kuhu kaup jõuab Eestist 1–2 tööpäevaga,” sõnas ta.
Eksperdid hindavad, et energiaarvetesse suunatud raha hakkab lähikuudel rohkem kaubandusse jõudma, mis võiks toetada ettevõtete müügitulemusi. Kui sellele lisandub paranev makrokeskkond, võib see anda ettevõtjatele ka rohkem julgust investeerida ja laieneda.
