Naiste- ja meesteametid on möödanik: naiskullerite osakaal liigub tõusvas trendis

CV.ee tööportaali andmeil asub aina rohkem naisi tööle traditsiooniliselt mehelikeks peetud ametikohtadele ja valdkondadesse nagu inseneeria, logistika, IT ja ehitus. Logistikaettevõtte DPD Eesti palgal töötab igapäevaselt 31 naiskullerit, kelle arv on viimastel aastatel tõusuteel.

„Viimaste aastatega oleme aina rohkem värvanud naisi kulleri töökohale. Kulleri amet on sellele eelnenud ajal olnud võrdlemisi meestekeskne amet,” kinnitab DPD Eesti personalijuht Annika Oruaas. 

DPD Eesti on tänaseks oma kollektiivi värvanud 31 naiskullerit, kontori ja sorteerimiskeskuse poolel töötab aga lisaks 116 naist. Kokku töötab ettevõttes 506 töötajat.

„Kulleriamet ei ole tänu mitmetele tööd lihtsustavatele abivahenditele enam ammu amet, millega kaasneb raske füüsiline töö. Meie kogemus näitab, et naised saavad oma tööga suurepäraselt hakkama ega eristu siin kuidagi meeskulleritest. Ajas on muutunud paljud töötingimused, mis soodustavad seda tööd teha kõigil, sõltumata soost – keskmine pakikaal on langevas trendis juba mõnda aega,” selgitab Oruaas, tuues ühe tööd lihtsustava abivahendina näiteks transpordikärud.

Enim DPD kulleritena töötavaid naisi on vanuses 30-39 eluaastat, noorim on 20 aastane ning DPD Eesti kõige vanem naiskuller on 59-aastane. Kõige pikema tööstaažiga naine sõidab Põlvamaa piirkonnas ja on ettevõttes tööl olnud peagi 10 aastat. Enim naisi sõidabki DPD-s Lõuna-Eesti piirkonnas, kus on tööl ligi pool kõigist ettevõttes tööl olevatest naiskulleritest.

Eesti tööturult on kadunud nähtus, et ettevõte tooks töökuulutuses välja soolise eelistuse, keda täitmist vajavale ametikohale otsib. „Sellist praktikat tänapäeval õnneks enam ei kohta, kui just ei räägita mingi kindla rolli täitmisest näiteks näitleja või modelli rollis,” kinnitab CV.ee tööportaali turundusjuht Karla Oder. Tema sõnul ei ole see esiteks EL-i seadustega kooskõlas ning teiseks mõjutab see üldist tööandja kuvandit.

„Üldiselt liigub kogu maailm selles suunas, et kõik töökohad on võrdselt kõigile. Vaid vanad ja ajale jalgu jäänud tööandjad mõtlevad veel teisiti. Julgen öelda, et diskrimineerimine on ajas kaduv nähtus ja uus generatsioon võitleb väga jõuliselt selle eest,” leiab Oder.

Sektoritest, milles kandideerib tööle enim naisi, toob Oder välja teeninduse, ilu-, aga ka tervishoiu-, hariduse- ja sotsiaaltöö valdkonnad.

N-ö mehelikemate ametite ja valdkondade puhul märgib Oder seda, et seal on naiste osakaal järk-järgult tõusnud läbi väga tugeva valdkondliku nõudmise. „Kuna nendes sektorites on nõudlus kvalifitseeritud spetsialistide järele suur, siis valdkondlikud esindajad teevad head teavitustööd, et naisi sektorisse juurde meelitada. Usun, et statistika toetab seda väidet, et naiste proportsioon on vaikselt tõusmas. Kahjuks ilmselt mitte nii kiiresti, kui sektoril vaja oleks. Teiselt poolt kindlasti aitab naiste aktiivsemale tööturule tulekule kaasa ka kõrge palgatase, mis meelitab naisi antud valdkondi õppima,” lisab Oder.