Kuumalaine ajal töötamine: kuumust ei saa käsitleda lihtsalt suvise ebamugavusena

Euroopat tabanud kuumalained pöörasid mitmel pool tavapärase elu- ja töökorralduse pea peale. Paljudes Euroopa riikides kehtestati kuumaga töötamiseks ametlikud juhised ja korraldused. Eestis välitöid ühtse temperatuuripiiriga ei reguleerita. Kuumariskide hindamine ja töö ümberkorraldamine on eeskätt tööandja vastutus.

Hollandis ja Prantsusmaal muudeti kuumuse tõttu posti- ja pakiveo graafikuid ja veoringe. Itaalias ja mujal peatati piirkonniti keskpäevane töö välitingimustes.

DPD Eesti personalijuhi Annika Oruaasa sõnul on Euroopa näited logistikasektorile selge hoiatus, et kuumust ei saa käsitleda lihtsalt suvise ebamugavusena.
“Tööandjad peavad seda töö planeerimisel oluliselt arvesse võtma. Pakkide kohaletoimetamisel on loomulikult oluline kiirus, täpsus ja efektiivsus, ent sama tähtis on töötaja tervise hoidmine. Kuumalaine ajal võib see tähendada rohkem pause, marsruutide ümbervaatamist või teatud tööetappide planeerimist päeva jahedamasse ossa. Teenuse toimimine ei tohi tulla töötajate tervise arvelt. Hea töökorraldus tähendab, et pakid liiguvad ja inimesed on hoitud,“ märkis Oruaas.

Kuumus mõjutab oluliselt ka taristuehitust ja korrashoidu

„Teeme peamiselt tööd välitingimustes ja sageli avatud aladel, kus päikese eest varju ei ole. Lisaks tuleb arvestada, et paigaldatavad teekatted, masinad ja mõnikord ka kasutatavad isikukaitsevahendid võivad tegelikku kuumakoormust veelgi suurendada,“ ütles Verstoni tööohutuse ja töötervishoiu juht Kimmo Paap.

Nii Verstonis kui ka DPD-s on kuuma ilmaga kasutusel tavapärased praktilised abinõud: külm joogivesi, võimalusel konditsioneeritud ruumid ja sõidukid, sagedasemad pausid ning vajadusel tööpäeva rütmi kohandamine.

„Joogivesi peab olema objektil lihtsasti kättesaadav ning inimestele tuleb ka meelde tuletada, et nad joomist ei unustaks. Puhkepause peab olema võimalik teha varjus, jahutusega ruumis või sõidukis. Kui tehnikal on konditsioneer, peab see ka toimima,“ ütles Paap.

Paapi sõnul on oluline tuvastada füüsiliselt kõige koormavamad tööd ning planeerida need võimalusel ajale, mil kuumakoormus ei ole nii suur. “Samuti tuleb jälgida töötajate enesetunnet ja vajadusel muuta tööde järjekorda. Rasketes ilmaoludes on hea põhimõte, et inimene ei töötaks üksinda, vaid alati oleks vähemalt üks silmapaar veel juures,“ selgitas Paap.

Kuumus mõjutab nii töötempot kui ka planeerimist. „Kuuma ilmaga võib töötempo langeda, sest inimesed vajavad rohkem pause ning füüsiliselt raskete tööde kestust tuleb piirata. Näiteks asfalteerimisel tuleb arvestada nii materjali kui ka inimeste töötingimustega. Tähtajad on ehituses olulised, aga neid ei saa täita töötajate tervise ja ohutuse arvelt,“ tõi Paap välja. 

Verstoni tööohutuse ja töötervishoiu juhi sõnul on kuumariskide maandamise aluseks hea planeerimine, mis tähendab, et ilmastikust tulenevaid ohte ei käsitleta üllatusena, vaid nendeks valmistutakse ette: tööde järjekorda, tööaega ja pause, kõike tuleb vajadusel vastavalt olukorrale jooksvalt kohandada.

Õigusaktid töötegemise temperatuuri ei sätesta

Eesti õigusaktid ei sätesta konkreetset temperatuuri, millest alates tuleb töö tegemine lõpetada. Töökeskkonna hindamisel tuleb arvestada töö iseloomu, füüsilise koormuse, töötajate arvu, töövahendite ja tööprotsessidega. Soovituslikud temperatuurivahemikud sõltuvad töö laadist: istuva ja füüsilise pingutuseta töö puhul on sobivaks vahemikuks 20–25 kraadi, suure füüsilise koormusega töö puhul 15–20 kraadi.

„Töökoha sisekliima, õhutemperatuur, õhuniiskus ja õhu liikumise kiirus, peavad olema tööülesande täitmiseks sobivad ning töökoht peab olema varustatud värske õhuga,“ tõi Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula välja.

Kaljula juhib tähelepanu, et töötervishoiu ja tööohutuse seadus annab töötajale õiguse keelduda tööst, mis seab ohtu tema enda või teiste inimeste tervise. „Kui temperatuur töökeskkonnas on nii kõrge, et töötaja tunneb end halvasti, peab tal olema võimalus töö katkestada ja minna jahedamasse ruumi taastuma. Tööst keeldumisel tuleb sellest viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule,“ selgitas Kaljula.

Tööinspektsiooni hinnangul peaks tööandja kuumalaine ajal esmalt mõtlema ühiskaitsemeetmetele: võimalusel jahutusele, akende katmisele, tööde edasi lükkamisele või tööaja muutmisele. Kiire lahendusena on asjakohased lisavaheajad ning joogivee tagamine.

Oruaasa sõnul tuleb suvel üha sagedasemate kuumalainetaga töökorralduses arvestada nagu talvel lumetormi või kiilasjääga. “See on ilmastikurisk, mis võib väga otseselt mõjutada nii logistikat, põllumajandust, teedeehitust kui ka kõiki teisi valdkondi, kus inimesed teevad füüsilist tööd,“ ütles Oruaas.